Eile sai õhtul taas ringi kolatud. Kohe alguses hakkasid metsa ääres silma sinililled, polnudki see aasta veel näinud korraga, et sinetab kõik. Palju linde, haneparved muudkui tulevad, ja hävitavad orasepõlde. Kiivitajad on põldudel aktiivsed. Sai sööda peale käidud, mõne aja pärast ehk veel valges näitasid sead end juba, kuid kahjus maaomaniku koer suutis nad minema ajada, hea pildi saamine oli nii lähedal. Edasi sai liigutud järgmise sööda poole, mõnus päike oli, kõik nii kollakaks tegi, kitseke sõi põllul, järsku näitas end ka rebasepoiss kes ringkäigul oli. Eelnevast ööst oli põdrajälgi tee peal näha. Sookured tegid oma sõjakisa terve õhtu pooliku. Tagasiteel koju kui oli juba üpris pime, märkasime rebast põõsa taga tulemas. Ootasime kui ta välja tuleks ja laseks mõne klõpsu teha enne kui jooksu pistab. Tema aga tuli välja põõsa tagant, seadis sammud meie poole nagu meid polekski seal teel seismas.. kõndis ja kõndis, kuni vaid 4-5 meetrit enne meid keeras ühe maja aia poole ja ronis aia otsa, istus korra ja hüppas üle. Liikusime aia juurde ja lihtsalt imestasime seda pimekana.. uskumatu kui julge ta ikka on sellise hämarusega.. polnud varem midagi sellist näinud. Aga üllatav päeva lõpp. Selline seiklus siis seekord.
Pilt ise palju ei ütle muidugi, aga sellise härmaraga mina pilti teha ei oska või siis ei saagi! :)
Asukoht: Valgamaa
Aeg: 04.2011
Ilm: +5, päike
No comments:
Post a Comment